Tartu oli harjunud ülikooli tegevuse ajal tõtleva noorusega, kuid järkjärguline talupoegade hulga sissevoolamine pani osa Tartu venelasi või balti-sakslasi kulme kergitama. Paljud neist siiski teadsid, et maa pärisrahval pidi tulema pidustus. /---/ Loomulikult näisid paljud maainimesed suured ja kohmakad linlastega võrreldes, kuid neil oli midagi erilist neid kaastamas, kas nüüd põldudel sirguva viljamere lõhna või sügavroheliste metsade, kes seda teadis – ehk kandsid nad seda kõike oma koredates maatööst pahkunud kätes ja puhtais tõsistes pilkudes täis pühalikku sära nagu kirikulistel. /---/ Jakob Hurt ühes teiste lehe ümber koondunud ärksama hingega eesti meestega aitas Jannsenil läbi viia suurt isamaalist üritust, esimest üldlaulupidu. Teoks saav kokkutulek Tartus pidi mitte ainult olema laul, vaid suure hingelise ühistule sütitamine, kust võidi viia leeke laiali igasse Eestimaa kaarde.
Asukoht teoses
lk 47–48
