Seisata, rändur! Ta oli järjekindel...

Ta oli järjekindel kirikuskäija noorest põlvest alates. Niisiis, ka mina läksin isa käe kõrval juba väikese poisina Raatuse tänavale palvemajja pea iga pühapäev, kui linnas olin. See oli vennastekoguduse palvemaja ja Henningu platsilt mitte kaugel. Ja seal suhtusid inimesed väga tõsiselt oma usuküsimustesse meie vennastekoguduse traditsioonidele vastavalt. Siis sealt läksime Maarja kirikusse Toomemäe juures. Ja harilikult veel kord läksime vennastekoguduse palvemajja. See oli kella kaheksast, poole kaheksast kella kahe, poole kolmeni. Nii kujunes tema usk. /---/

Nii näiteks igas linnas käisid kardavoid, kes olid suured „peremehed“ mundris ja kel oli komme, et nad majaperemeestelt ühel ja teisel juhul väikest „annetust“ said. Altkäeannetusi. Isa seda ei teind. Nii tegi siis temale kardavoi N protokolli puhtuse puudumise pärast – majaperemehed pidid oma tänavate eest vastutama ja selle puhtuse kraadi määramine olenes täiesti kardavoist. Isale oli määratud karistuseks päev tsemendi peal.
Teosest