Pärast suurtulekahju 1775. aastal hoogustus linnas ehitustegevus, mis kulmineerus 19. sajandi esimesel poolel. On huvitav märkida, et siia kerkinud majade visuaalsed lahendused andsid Tartule paljuski sarnasuse Suurbritannia linnade üldilmega. /---/
Praeguse kaubahalli piirkonnas paiknes paralleelselt kaks kolmnurkset kvartalit: endise Aleksandri, Kauba, Promenaadi ja Uueturu tänava ning Kauba, Promenaadi ja Vana tänavaga piirnev. Endisel Kauba, Promenaadi, Vanal tänaval olid valdavalt käsitööliste krundid ja hea asukoha tõttu olid elamud sisustatud ka kodupoodideks. Seega kujunes Promenaadi ja Aleksandri tänava algusosa südalinna kaubanduskeskuse pikenduseks. /---/
Kolmanda impulsi Tartu ehitustraditsioonile andsid arhitekt Johann Wilhelm Krause kavandatud ülikoolihoonete kompleksi arhitektuursed lahendused. Eriti on ümbruskonna elamute fassaadilahendusi mõjutanud ülikooli peahoone. Siin kasutatud toskaana sammasportikust, rangemat fassaadijoonist ja ristkülikukujulisi akantusemotiiviga ehispindu on sageli korratud peahoone vahetus läheduses ja Raekoja platsil kerkinud hoonetel. J. W. Krauset võib pidada toskaana samba toojaks Tartu klassitsistlikusse linnapilti. Edaspidi kasutas linna ehitusmeister Georg Friedrich Wilhelm Geist kaubahoovi kavandamisel nelinurkse hoone ümber 128 toskaana sambaga galeriid. /---/
Omaette tähelepanu väärivad aga 19. sajandi esimesel poolel Tartu Ülikooli kõrval asunud, siis veel hoonestamata krunti nr. 45 ja selle vastas, tänapäeval Tõnissoni platsi ääristava piirdena rajatud raskepärases rustikas ja petikarkaadistikuga kivimüürid. /---/ Sarnane kivimüür oli rajatud 19. sajandi teisel poolel Tartus ka Uspenski apostliku õigeusu kiriku (Magasini tn. 1) esise platsi ühte külge, piki Kompanii tänavat, ning on tänapäevani säilinud veel Laial tänaval. See on ümarkaarse vormiga petikarkaadistikuna väga mõjuvas raskepärases teostuses kavandatud kapitaalne rajatis, olles üks väheseid prantsuse arhitektuurist pärit, ledouxliku visuaalse eeskuju tunnistajaid Tartu linnaruumis.
Praeguse kaubahalli piirkonnas paiknes paralleelselt kaks kolmnurkset kvartalit: endise Aleksandri, Kauba, Promenaadi ja Uueturu tänava ning Kauba, Promenaadi ja Vana tänavaga piirnev. Endisel Kauba, Promenaadi, Vanal tänaval olid valdavalt käsitööliste krundid ja hea asukoha tõttu olid elamud sisustatud ka kodupoodideks. Seega kujunes Promenaadi ja Aleksandri tänava algusosa südalinna kaubanduskeskuse pikenduseks. /---/
Kolmanda impulsi Tartu ehitustraditsioonile andsid arhitekt Johann Wilhelm Krause kavandatud ülikoolihoonete kompleksi arhitektuursed lahendused. Eriti on ümbruskonna elamute fassaadilahendusi mõjutanud ülikooli peahoone. Siin kasutatud toskaana sammasportikust, rangemat fassaadijoonist ja ristkülikukujulisi akantusemotiiviga ehispindu on sageli korratud peahoone vahetus läheduses ja Raekoja platsil kerkinud hoonetel. J. W. Krauset võib pidada toskaana samba toojaks Tartu klassitsistlikusse linnapilti. Edaspidi kasutas linna ehitusmeister Georg Friedrich Wilhelm Geist kaubahoovi kavandamisel nelinurkse hoone ümber 128 toskaana sambaga galeriid. /---/
Omaette tähelepanu väärivad aga 19. sajandi esimesel poolel Tartu Ülikooli kõrval asunud, siis veel hoonestamata krunti nr. 45 ja selle vastas, tänapäeval Tõnissoni platsi ääristava piirdena rajatud raskepärases rustikas ja petikarkaadistikuga kivimüürid. /---/ Sarnane kivimüür oli rajatud 19. sajandi teisel poolel Tartus ka Uspenski apostliku õigeusu kiriku (Magasini tn. 1) esise platsi ühte külge, piki Kompanii tänavat, ning on tänapäevani säilinud veel Laial tänaval. See on ümarkaarse vormiga petikarkaadistikuna väga mõjuvas raskepärases teostuses kavandatud kapitaalne rajatis, olles üks väheseid prantsuse arhitektuurist pärit, ledouxliku visuaalse eeskuju tunnistajaid Tartu linnaruumis.
Asukoht teoses
lk 35–46
