„Lähme. Tahan sinuga rääkida. Lähme.”
„Kuhu? Kohvikusse? Restosse? Või kuhugi mujale?”
„Lähme... lähme Vabaduse puiesteele. Seal on ennegi hingelisi jutte aetud.” Ta ilme muutus uuesti irooniliseks. „Tõsi küll, enamasti meeste ja naiste vahel. Armujutud. Aga seal ei sega meid loodetavasti keegi. Lähme papa Kreutzwaldi manu, kes oma last Kalevipoega leinates on pea longu lasknud. Kurb paik, aga kurbade juttude jaoks sobib. Eks meil kõigil ole kedagi või midagi leinata.”