Sealtpoolt künniseid. Rakkest sooritasin emaga...

Rakkest sooritasin emaga oma esimese sõidu Tartusse, millest ma muud ei mäleta kui metsloomade möirgamist primitiivses loomaaias ja turul müüdava susla isuäratavat lõhna. Suslaks nimetati siirupiga magusaks tehtud kuuma vett, mida suslanaised müüsid, istudes ridastikku suurte, auravate, korstnast suitsu välja-ajavate plekkanumate ees. Oli talv, mul oli külm, ja kõigest väest ihkasin magusalõhnalist sooja jooki, mida müüdi plekktopsikutäite kaupa, topsikutäie hinnaks olnud kopikas. Kui aga ema mulle suslat osta tahtis, siis keeldusid suslanaised seda temale müümast, otsekui ühest suust kinnitades, et proua teeb nalja ja et see pole sakste jook.

Teosest