Karlova pruudid. Voorimehe päev kestis...

Voorimehe päev kestis varahommikust hilisõhtuni, sageli ööselgi ja suurem osa sellest ajast oli tüütu ooteaeg, mille eest keegi midagi ei maksnud. Kui aastapalgast kõik kulutused nagu troska ja kummirehvide kulum, jooksev remont koos voorimehe riietuse ja hobusesööda maksumusega maha arvestada, siis puhast raha väga palju järele ei jäänudki. /---/

Niigi oli kümneid aastaid aega võtnud, et Karlova ametlikult suure Tartuga liidetaks. Sõja ajal liikusidki kõik paberid aeglasemalt, tavaelu mured olid tähtsuse kaotanud. Tartus oli teiste linnadega võrreldes ka palju rohkem neid sakslasi, kes Mihkli-suguste külameestega asustatud äärealade liitumisest linnaga sugugi huvitatud ei olnud. Aga kuigi võimu keegi käest ära anda ei tahtnud, võis siinkandis siiski juba vaikselt linnale lootma hakata.
Asukoht teoses
lk 69–70