Elasime siis juba Ülikooli tänavas kaunis kitsas ja ebamugavas korteris. Tammevälja suure aiaga maja oli kasvava võlakoormuse tõttu müüdud ja nüüd ei olnud meil enam laste muinasjutu mänguriiki. Oli küll väike park põliste puude ja Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav II Adolfi kujuga laiaäärelises kaabus, suure sakilise pitskraega nööbitud kuuel, mis ausamba tüseda kogu ümber hästi pingul. Kaua aega kujutasingi ette, et see harkisjalu seisev, laiade „mansettidega” saapais kroonitud pea oligi Rootsi monarhide kehastus läbi aegade... Olin väga pettunud, kui tänapäeva kuningat ajalehepildil nägin tavalises tumedas sabakuues... Aga võõras park ei asendanud aeda ja uute naabrite gümnaasiumiealised tütred meie Tammevälja mängukaaslasi.
Asukoht teoses
lk 198–199
