See oli kas tsaariaja lõpuaastail või Eesti omariikluse algusaastail, kui üle maa tuntud kaupmees M. Jänes Tartus pidas üht oma ümmargusemat sünnipäeva. Sellele sünnipäevale oli kutsutud palju külalisi, teiste seas ka tuntud eesti kirjanik A. Kitzberg. Pidulauad olid uhked ja rikkalikud ning piduliste tujud ülevad. Peeti palju kõnesid sünnipäevalapse auks. Teiste seas pidas kõne ka kirjanik A. Kitzberg. Muu seas ütles ta oma kõnes, et sünnipäevalaps on ka agar kirjamees, igal aastal suudab ta ühe teose välja anda, mida eesti kirjanikud mitte ei suuda. Kõneleja mõtles tuntud M. Jänese kalendrit, mis igal aastal ilmus. Seepeale kõhistasid kõik pidulised naerda, naerda sellepärast, et Kitzberg heatahtlikult nöögates nimetas tühist reklaamikalendrit kirjanduslikuks teoseks.