Eesti ajal oli veetransport ja hobutransport. Olid ka rongid, aga veetee oli veel küllaltki tähtis. Isa mootorpaat oli üsna suur, sellega oli võimalik vedada kaupa, inimesi mahtus sinna nelikümmend, tehti reisijatevedusid, lõbusõite. Emajõel liikus palju mitmesuguseid paate: purjekad, mootorpaadid, aurikud – minu lapsepõlve unistus!
Paadiga teenis küllaltki hästi. Pühapäeval olid ärid kinni. Emajõele tuli aga sel päeval suviti palju rahvast. Sõideti Jänesele ja Kvissentali.
Laevad vedasid Emajõel kaupa, mootorpaadid väikesi pargaseid ja lootsikuid, kui mindi Peipsi poole kalu panduritega püüdma. Ka meie „Väike Emajõgi“ vedas neid.
Ärimehed tegid Emajõe äärde mitu kõrtsi, Kvissentalis oli vanast ajast juba kõrts, Jänesel oli kõrts – see asus raudteesilla juures. Seal oli endine sakste mõisahoone, sellesse tehti restoran. Ka Kvissentali endises mõisahoones oli restoran.
Asukoht teoses
