Tartu teiseks tähtsamaks kinoks kujunes 1910. aastal Politseiplatsil, praeguse haridusministeeriumi hoone ees oleva pargi kohal avatud Imperial. Kino omanik oli Jaan Kurik. /---/
/Postimees 1936:/
„Imperialist”, mis alul oli võrdlemisi väike ehitis, kujunes aastate jooksul üks uhkematest Tartu kinodest, millele suuruse poolest pole järele jõudnud isegi praegused Tartu kinohooned. Saalis oli istekohti üle 900 ja jalutamiseks olid kahel pool saali suured fuajeed. Jalutusruumis asetsesid akvaariumid, purskkaevud, hiiglasuured ilupalmid ja lilled. Omanik A. Tippo ehitas ja täiendas kinohoonet pea igal aastal.
Peale kino eeskava oli „Imperial” tuntud varietee-teatrina. „Imperialis” esinesid suured vene ja saksa trupid ja kino laval kanti ette isegi operette.
/---/
Kino Imperial sai tegutseda vaid seitse aastat. 7. novembril 1917 puhkenud tulekahjus põles hoone maha ning pärast põlengut seda ei taastatud. Kinohoone süttis õhtuse seansi ajal. Õnnelikul kombel ei saanud kannatada ei kinos olnud publik ega teised Politseiplatsi majad.
Järgmise päeva Postimees kirjeldas juhtunut järgmiselt:
Kino-teater „Imperialis” pääses eila õhtul kl. ½9 ajal tuli lahti. Lühikese ajaga seisis kogu suur teatri-hoone lausa leekides ja põles umbes 1 ½ tunni jooksul maani maha. Tuli oli haruldaselt suur, kuma paistis kaugele linnast välja, valgustades kõrgemaid tippusid. Suur rahvahulk oli tulekahjule kogunenud, uulitsaid ja ruumikat turuplatsi täites.
/---/
Pritsimehed olid aegsasti platsis ja veest ei olnud jõe läheduse pärast ka mitte puudus. Et tuul kesklinna poolt oli, lendasid sädemed ja põlevad tunglad tühja parki ja uppusid jõkke. Sellega ei olnud teistel majadel suuremat hädaohtu karta. Kunagi ei ole vist tartlased näinud, et üks suur hoone nii ruttu maha põleda võib. Ja alles eilane tuli, mis iseäralise isuga ja kiirusega laiali lagunes, näitas, missugune kast see kinohoone oli, mis keset linna üles oli omal ajal lastud ehitada ja kus igapäev tuhanded ja tuhanded käisid. Lihtsalt õnn on see, et eilane tulekahju ilma õnnetuseta jäi, kuna tulekahjud kinodes sagedasti inimesteohvrid on nõudnud, algas ju tuli eila just etenduse ajal.
Asukoht teoses
lk 42–46
