„See oli ammu. Kodanliku diktatuuri ajal. Siis, kui pursuid rahvast nöörisid. Seal õuel oli pumbakaev, mille vett ei tohtinud juua. Joogivett tuli ämbritega tassida kaugemalt. Õuekaevust sai ainult pesuvett, sai vett peenarde kastmiseks,“ meenutas Saunik oma noorukiiga.
„See kaev on alles! Majavalitsus pani sinna sildi VESI JOOGIKS KÕLBMATU. Ainult üks inimene joob seda vett, teised ei julge,“ teadis Panga-Siiri.