Meie Supilinn haarab endasse oksüümorone küll, küll ja enamgi veel.
Palun – ise väljanägemiselt, arhitektuurilt, tänavastikult, asendilt sotsiaalselt staatuselt agul mis agul, aga kauguse poolest siit, Raekoja platsilt, kesklinn mis kesklinn. Päris käeulatuses. Või ütleme siis agulipoiste moodi – kiviga visata.
Supilinn oli korraga maa ja linn, ning see vastuoksus oli eriti kütkestav. Tavaliselt me vastandame maad ja linna, kuid Supilinn sidus need ilusti kokku.
Asukoht teoses
lk 387
