Supilinna poisid. Ka sauna eesruumis...

Ka sauna eesruumis mängis krapp, ikka tuli sealt klassikalist muusikat, Beethovenit või kedagi teist.

Siin paiknesid ridades riidekapid, istusid auravad, juba sauna võtnud mehed kappide ees pikal pingil ja rüüpasid otse pudelist õlut. Mõnel saunalina ümber, enamus puhta munade väel. Kolm õllekasti seisid uksenurgas üksteise peal virnas, varjasid seinasilti ÕLLE TARBIMINE, SUITSETAMINE JA MUSTUSE TEKITAMINE RANGELT KEELATUD, õlut müüs Tumma-mamma ise.

Kui terves linnas polnud õlut saada, mida juhtus tihti, siis Emajõe sauna meesteosakonnas oli see alati olemas, vähemalt oli seda Kollale rääkinud tema isa.
/---/
Pikkadel tumehallidel kivipinkidel hoidsid mehed kausse veega, istusid ise kausside vahel, kastsid nuustikut ja seepi vette ning küürisid end vahvalt. Ühele pingile mahtus kaks või kolm pesijat, olenes sellest, kas keegi laiutas või mitte. Naaber aitas naabril ikka selga pesta, oli ka spets-seljanühkija Peeter, perenaiseproua Liide jõuluseaga samanimeline.
/---/
Pesuruumi tagaseinas paiknes Emajõe sauna trump, luksus kuubis – kolm dušši, igaüks oma avatud kabiinis kolme valge kahhelkiviseina vahel.

Neid polnud ei Tiigi, Pargi ega Pika tänava saunas, ainult Emajões! Teistes kallati pesutöö lõpuloputamiseks endale vesi kausist pähe, selga ja turjale, ent Emajões, ole lahke, mine duši alla nagu härra!

Duššide ees keerles dušisaba, kõik ihkasid olla härrad. Kui keegi ülearu pikalt mõnules, siis kutsuti ta korrale – kaua sa, mees, liguned, teised tahavad ka!
Asukoht teoses
lk 138–140