Mehed lõikasid pikkade saagidega jõel jääkaanest välja kuubikuid, nende tööriist oli täpipealt kahemehe sulle-mulle saag, ja siis öeldi ikka, mis sul viga, sina kannatad tuule ja pakase ilusti välja, mõtle, mida teine mees jää all peab tundma.
Jääkuubikud upitati saanidele ning osa neist vedasid hobused A. LeCoqi üüratusse keldrisse Tähtvere nõlval, kus siis terve suve hoiti jahedas limonaadi ja humalavett. Teine ja suurem osa veeti prügiluha ja jõe vahele suurde hunnikusse ning kaeti saepuruga. Ükstaspuha kui lämmune oli, aga sa võisid terve suve jooksul lihtsalt saepurus veidi kaevata ning varsti puutusid su sõrmed jääd. Enne pidid muidugi olema kibe pugeja, sest õllevabriku jäävaru oli ümbritsetud okastraataiaga nagu vangilaager.