Musta pori näkku. Päike lõõskas keset...

Päike lõõskas keset ühtlaselt sinist taevast ja maikuu kohta oli harjumatult palav ilm.
/---/
Kui ma silmad uuesti lahti tegin, oli päike juba hoopis teises kohas. Sellises, kuhu ta maikuus seitsme-kaheksa paiku õhtul jõuab.
/---/
Tähtvere lauluväljakut kattis trikolooride meri. Tuhanded inimesed olid käed ühendanud. Nad kõikusid pihke taeva suunas sirutades küljelt küljele. Umbes nii, nagu maaler Katja paar aastat hiljem Harju tänava korteri köögilage võõbates. Aeglaselt paremale, aeglaselt vasakule. Aeglaselt edasi, aeglaselt tagasi.

Laval olid peaaegu kõik lauljad ja pillimehed kelle füüsiline seisund neid seal olla võimaldas.
Teosest
lk 198–199