Agulimajad seisid vaikides. Üks neist kehitas õlga ja nihutas ennast natuke kõrvale, tema kaisust hakkas paistma kunagine pesuköök – mida muud see olla sai, teadsin säärast tädi Taali elamise juurest Pelgulinnas (kui isa oli haigeks jäänud ja kass Kastro ära jooksnud, siis elasin mõnda aega seal). Mulle meeldis suvepäeviti pesuköögis konutada – madalad jahedad kiviseinad olid küllastuseni läbi imbunud saksteaegsest pesuaurust. Isegi vahelduvate ajalooperioodide hallitusvina polnud suutnud matta puhtakspestud pesu lõhnariismeid. Siinse pesuköögi külge oli naelutatud puukuur. Kuuri uks avanes ja hetkeks paistis rullis kampsunikrae tagant arvutikuvari sinkjas ruut.
Asukoht teoses
lk 110
