Meenutades lapsepõlveradu. Vanem lüheldane mees...

Vanem lüheldane mees astub aeglaselt oma lehma järel, piits käes, ületades kitsast kruusast Võru maanteed. Tal pole kuhugi kiiret, sest ühtegi sõidukit ei paista tulemas. Ainult üksikud hobuvankrid vuristavad tasast käiku. Vanake sammub lehmaga karjamaa suunas, mis asub vahetult Võru tänava ääres.

Taamal ristub Võru maanteega Aardla tänav, see on samuti kitsas ja kruusane. Tänava ääres ehitatakse üksikuid individuaalmaju. Teise ehitatava hoone õuest aetakse välja pruunikirjut lehma nimega Maasu. Selle järel jooksevad kaks tüdrukutirtsu: vanemal piits käes, tema on viieaastane Laine, kolmene Eevi hoiab tugevalt kinni vanema õe kleidisiilust, tatsates talle järele. Ka nende tee viib üle Aardla tänava suurele karjamaale.
Taoline vaatepilt avanes aastal 1954 Tartu äärelinnas.

Sel ajal oli uskumatu mõelda, et aastal 2004 „võimutsevad” suure halja karjamaa asemel võimas autokeskus, mitmesuunalised liiklusmagistraalid, kaks bensiinijaama.
Teosest