See päev ja teine. Anekdootlikuks ajab asja...

Anekdootlikuks ajab asja see, et sama lehenumbri järgmisel küljel antakse pildis ja sõnas andekas ülevaade Tartu linnaliiklusest pealkirja all „Kõnniteedeta linn“. Kindlasti luges Tallinnat külastanud tubli tartlane omaenda loo lehest läbi, äkki märkas ta siiski ka Jüri Saare väga asjalikku kirjatükki Tartu kohta, kuidas Tartus jalakäijad, ka lapsevankriga, paljudel tänavatel ainult sõiduteed mööda liikuda saavadki. On vähem libe ja katused jäävad kaugemale, inimesekõrgused lumevallid samuti.

Enamasti sõiduteed mööda kõndisin minagi ega nurise. Ei süüdista kedagi, olen enne ka lund näinud. Kui erandid välja arvata, siis tartlased tunduvadki tasakaalukamad, leplikumad ja mõistvamad.