Meie ülikool rajati üle 380 aasta tagasi hansalinnas Tartus, sest sealses rootsiaegses ühiskonnas oli tekkinud kindlatel põhjustel vajadus kõrgelt haritud noorte inimeste järele. Pärast Rootsi-Poola sõda sai siinmail valitsejaks Rootsi kuningas Gustav Adolf ja 25. oktoobril 1632 loodi gümnaasiumi baasil Academia Gustaviana, tulevane Tartu ülikool. /---/
Dorpati ülikoolist kujunes aga 20. sajandi esimesel poolel Tartu ülikool, eesti rahva identiteeti kujundav ja kindlustav keskus.
Esialgu kandis ülikool katoliku kiriku identiteeti, loengud toimusid, arvestades üliõpilaste rootsi, saksa ja soome päritolu, kas ladina, saksa või rootsi keeles. /---/
Sel ajal prevaleeris ülikooli loengutel ülekaalukalt saksa ja rootsi keel, ent lõpuks siiski, alates 1892. aastast suruti riiklikult peale kohustuslikud loengud vene keeles…
Alates 1919. aasta detsembrikuu esimesest päevast tegi peaaegu kolme sajandi vanune Dorpati ülikool värskelt iseseisvunud Eesti vabariigis tohutu rahvusliku hüppe, õppetöö muudeti eestikeelseks. /---/
Esimesel võimalusel muudeti õppetöö Tartu ülikoolis emakeelseks, loenguid pidasid eestlastest (ja osaliselt ka soomlastest) lektorid eesti keeles.
Asukoht teoses
lk 65–66
