Kibedal tööajal, mil maainimesi linnas vähe käib, arvas ta turul kaubast saavat head hinda. Kui aga varakult pärale jõuad ja selle silmapilgu tabad, mil põllu- ja karjasaadusi veel vähe ja linnaprouadel käekorvid alles tühjad.
/---/
Kartulikotil seisid kummuli uued korvid, mis Andres karja hoides peenikestest pajuvitstest pununud. Linnanaised olid maiad neid ostma – kartulite ja sibulate alla.
/---/
Lõpuks saabub Altvälja perenaine linna. Varasest hommikutunnist hoolimata on linnaprouad jalul. Turg kubiseb juba ostjatest ja müüjatest. Maaturul seisab vanker vankri kõrval. Siin hobune krõmpsutab aplalt heinu, seal teine kaabib maad. Siin taluperenaine nobedasti koorekannu, võipütti, munakorvi kompsust välja harutamas, teisal jahu- ning tangukotti tõstmas ja nende suid avamas. Ühe koorma ümber trügib rahvast hunnikusse kokku. Igamees upitab pea üle teise õla, mõned tõusevad kikivarbaile, paljudel on kaelad õieli ja käed rahapakkumiseks välja sirutatud. Selgub, et vaene kantnik, kelle lapsed mustikail käinud ja turu jaoks hulga marju korjanud, pole enne müügi avamist mustikate päevahinda järele pärinud ja müüb liitri viis senti odavamalt kui teised.
/---/
„Hobused ritta! Sõitke siit ära, olete käijatel ees!“ kõlab politseiniku käskiv hääl. Altvälja perenaine ajab oma hobuse kättejuhatatud seisukohale. Sedamaid tuleb talt turukubjas loogaraha nõudma.
/---/
Kui Altvälja perenaine on turuhindadega tutvunud, avab ta oma võipütid ja munakorvid. Ka kartulikotil päästetakse suu ja pannakse matitäis punaseid mugulaid müügivalmis.
/---/
Mil ema vankril viimaseid võipütte tühjendas, läks Andres söögiturgu vaatama. Oi, milline ärielu siin kihab! Lugemata hulk müügilaudu on ridastikku seatud, telgialuseid ja lahtisi. Nad asetsevad mitmes rühmas. Siin on nad koormatud puhta ja värske seapekiga, seal punetava elaja- ning lambalihaga. Sellele lisaks veel suitsusingid, lihavorstid. Eemal oli näha tapetud hanesid, parte, kanu, jäneseid, metslinde ja soolatud seeni. Teisel küljel on jälle seda, mis kõlbab lihale kõrvaseks. Siin leidub jahu, tangu, kruupe, terved koormad, seal kastides ja korvides määratu hulk juur- ning keeduvilja, sibulaid, kurke ja suitsukalu. Kõike on külluses koos, mis põllumees ja aednik toiduks tootnud. Söögiturg täidab nii paljudel linlastel sahvri ja keldri aset, kust alati värskelt seda saada, mis suule maitseb ja mida kukkur osta lubab. Ja põllumees ning aednik saab siit oma saaduste eest raha. Nii peseb üks käsi teist. Siin tuikab majanduslik elusoon. Mitte asjata pole turg linna keskele koondatud. Mitte asjata ei jookse sellest keskusest välja laiad tänavad. Mitte asjata ei asetse turu ümbruses kallid hooned ja suured kauplused...
Asukoht teoses
lk 281–283
