Sõbrad istusid uuesti saani ja Une-Mati hüüdis: „Hoppadi-hei!”
Jäneserakend möödus raekojast, keeras paremale ümber nurga ning peatus suure heleda hoone ees.
„See ongi vana kuulus TARTU ÜLIKOOL,” tutvustas Une-Mati. „Siin õpivad sinu isa ja ema, et tublideks lastearstideks saada.”
„Ja vanaisa õppis ka siin, kui ta veel noor oli,” lisas Mati.
Poiss vaatas üles ja tema pea hakkas kergelt ringi käima – kuus võimsat valget sammast kerkisid otse tema ees maast ja tõusid nii kõrgele, et Mati ennast äkki tibatillukesena tundis.
„Tarkusesambad!” oli vanaisa kord lausunud.
Majas oli loendamatu hulk aknaid. Mõned valgustatud, teised pimedad. /---/
„Üliõpilastel on nüüd eksamiaeg,” ütles Une-Mati. „Küllap sinugi vanemad õpivad praegu.”