Mis oli Tartu linn oma põhiolemuselt? Mis eraldas teda teistest eesti linnadest? See oli põllumajanduslikult jõuka, suure maakonna linn, vähese tööstusega, kohaliku kaubandusega – sellest hoolimata Kagu-Eesti majanduslik keskkoht. Aga see omas – kui tänapäeva termineid kasutada – ometi suurkäitise, millel linna materiaalses ja vaimses elus oli olnud suur osa juba möödunud sajandi algusest peale ja mis andis Tartule tema näo ning kuulsuse. Tartu oli mitte üksi Eesti silmapaistvaid koolilinnu vaid ka meie ülikoolilinn.
Kahtlemata oli ülikool suurkäitis. Õppejõudude arv kõikus 300–400 vahel, üliõpilaste arv 3000–5000 vahel. Vabariigi ajal oli ülikooli sisse kirjutatud kokku 17 600 üliõpilast, ülikooli oli lõpetanud 5600. Siin pole andmeid, kui palju oli ametnikke ja muid ülikooli teenistuses olevaid isikuid. Võime julgesti oletada, et koos õppejõududega oli neid vähemalt 1000 isikut. Niisiis oli ülikoolil juba majanduslikult väga tähtis osa linna elus.
Kõnelemata selle vaimsest ja kultuurilisest mõjust.
Asukoht teoses
lk 226–227
