Mina alustasin õppimist Eesti Tütarlaste Keskkoolis 1912. aasta sügisel. Kooli üürikorter Tiigi tän. 74 oli kevadel ära antud ja uuesti elukorteriteks ümber ehitatud. Suve jooksul oli kooli õpilaspere märgatavalt kasvanud, kuid kool oli peavarjuta, et tegevust alustada. Siis saabus enne koolitöö algust teade ajakirjanduses, et alustame tööd teises vahetuses Tartu Kommertskooli ruumides, Fortuuna tänaval. Poisid, kui majaperemehed, töötasid normaalajal, meie pärast lõunat kuni õhtuni. Fortuuna tänavale jäime kuni 1918. aasta kevadeni. Sama aasta sügisel kolisime üle endisse Aleksandri gümnaasiumi majja ja jagasime seda Treffneri gümnaasiumiga. /---/
Seda uut koolimaja peeti Tartu avaraimaks ja moodsaimaks, mille ees oli suur õu ja tagapool maa-ala kavatsetavaks botaanika aiaks. Sõjaväevalitsus rekvireeris vastvalminud koolimaja ja paigutas sinna Austria sõjavangid. Pärast põhjalikku remonti pääses kool oma ruumidesse alles Eesti iseseisvuse ajal, 1920. a.
Vene ajal oli ENKS tütarlaste koolil kolm ettevalmistus- ja seitse põhiklassi. Kaheksas klass oli sel ajal kordamisaastaks neile, kes taotlesid vene gümnaasiumi lõputunnistust. Eesti iseseisvumisega lisati kaheksas klass kooli üldkavasse.
Seda uut koolimaja peeti Tartu avaraimaks ja moodsaimaks, mille ees oli suur õu ja tagapool maa-ala kavatsetavaks botaanika aiaks. Sõjaväevalitsus rekvireeris vastvalminud koolimaja ja paigutas sinna Austria sõjavangid. Pärast põhjalikku remonti pääses kool oma ruumidesse alles Eesti iseseisvuse ajal, 1920. a.
Vene ajal oli ENKS tütarlaste koolil kolm ettevalmistus- ja seitse põhiklassi. Kaheksas klass oli sel ajal kordamisaastaks neile, kes taotlesid vene gümnaasiumi lõputunnistust. Eesti iseseisvumisega lisati kaheksas klass kooli üldkavasse.
Asukoht teoses
lk 67
