Hiired tuules. Nagu ikka virgusid...

Nagu ikka virgusid sõitjad Tartu lähistel iseenesest, justkui ime läbi. Buss keeras tuttavat teed Tähtvere mäest alla, vasakult libises mööda lumine Emajõgi, paremal vilksatasid pangamaja ning keskväljak. Mõne minuti pärast seisatas sõiduk jaamahoone pika katusealuse otsa juures. Victor väljus tammuva järjekorra kekel, vaatas maha astudes elevil ümberringi, nagu kedagi kohata lootes. Aga tuttavaid ei hakanud silma, seepärast pani ta teisegi kinda kätte, mõõtis silmaga maad ning suundus üle jõe, et ülikooli uuest kohvikust läbi minna. Muidugi oleks ta eelistanud vana, aga see oli koolivaheajaks suletud. Semestri ametliku alguseni jäi veel mitu päeva.

Teosest