Mina ise ju! Ma teadsin seda...

Ma teadsin seda maja. Maja, mis kõrgus linna valgeimas kohas, valgus igas ta aknas. Ma ei mäletanud, millal küll olin seda maja näinud. Kuid ma olin.

„See on kuremaja,” seletas isa. Minul süvenes Äratundmine. Hakkasin kindlalt mööda koridori astuma, ronisin trepist vajalikule korrusele ja kiirustasin õigesse koridori.
Teosest
lk 194