Mina ise ju! „No näed,” hingeldas...

„No näed,” hingeldas Ema, „Tartus on enamus tänavaid katki, konarlikud ja tolmused. Sellepärast ongi siin inimesed nii ametis ühe koha peal püsti püsimisega.”

Ema volksas teeäärseisse põõsaisse ning viskas auto eest pagedes minu pea kuklasse nii, et suvetaevas põletas viivuks mu silmi ja hing jäi kinni. /---/

„Vaat sedasi,” pahutses Ema. „Selles linnas pole ju tänavatel kõnniteid. Kogu aeg pead ohutundega ringi piiluma. Iga auto eest pead teelt ära ronima, nagu sa polekski midagi väärt. Mis maailmakodaniku eneseaustust siin olla saab. Linnas, kus pole kõnniteid, ei saagi inimesed end pidada võimeliseks kuhugi jõudma...”
Teosest
lk 50