Kaugel näen. Alles sai siinsamas...

Alles sai siinsamas „Eoses“ irvitatud: Tartusse Toomemäe nõlvale pandi jälle – Johannes Rohuvälja käis ise avamas! – vürst Vjatško ja Meelis linna kaitsmas; et kui väga ajastu-sümptomaatiline; kujur oli loonud selle ju Stalini ajal, vaid mõni aasta enne „Isakese“ surma; ja nüüd, ainult nädal pärast figuraalkompositsiooni elustamist Toomel, oli „Kultuurilehes“ juba tema autori nekroloog; aga järelehüüde alt polnud leida isegi mitte Kultuuriministeeriumi: selle olevat „keegi“ käsikirjast leinajate hulgast maha tõmmanud, ühtlasi kästud kärbetega (peale ministeeriumi oli maha tõmmatud ka osa kujuri tiitleid) nekroloog „Kultuurilehe“ vastutavale töötajale isiklikult üle anda; põhjuseks vabasurm, aga midagi täpsemat ükski eoslane ei teadnud, taas ainult kuulujutud: mõnele oli keegi öelnud, et üliõpilased leidnud lahkunu Kunstiinstituudi auditooriumist, teised, et võtnud eneselt elu kodumaja pööningul; kirja polevat kujur maha jätnud, aga oletatakse, et sel viisil protestinud ta tema „kategoorilise nõustumatuse ignoreerimise“ vastu.
Asukoht teoses
lk 101