Veneaegsest Tartu ülikoolist on keegi prantsuse teadlane tähendanud: seal olevat küll üksikuid teadlasi, puuduvat aga teaduslik atmosfäär. Ülikooli õhkkond on teadusliku meelsuse kasvataja, on selle läbi alles vaimu sigitaja, uurimisvaimu idustaja, eraldi noorte üliõpilaste vaimu viljastaja – ja mitte üksi praktiliste, enesele kasulikkude teadmiste kogumise asutus. Ülikooli teaduslik meelsus akadeemilises õhkkonnas on alles, mille läbi ülikool, kui teaduse asutus, teistest koolidest lahus omandab erilise ilme, saab akadeemiaks tõsises mõttes. Sellep oleme kidurad vene õhuvaese ülikooli kasvandikud nagu taimed päikese puudusel, nagu kartuli vaevaidud koopas!