Killud Supilinnast. Suvel sai üldse...

Suvel sai üldse palju jõe ääres olla. Tookord vedasid väikesed puksiirlaevad pikki palgiparvi, mis teinekord jäid kaldasse oma järge ootama. Palkidel oli mõnus kulli mängida, olgugi, et vahest vette sulpsasid. Emajõe sauna vastas teisel pool jõge oli lauavabrik pika korstna ja vilega, mis tööpäeva algust, lõppu ja lõunatundi kuulutas. Vilet lõi ka A. LeCoq. Viimane lõi vilet ka siis, kui tulekahju oli. Sellel ajal oli inimestel kelli vähe ja viled võimaldasid mõningast ajaarvamist.

Üsna lähedal Marja tänava kohal oli paadisadam uhke nimega Tõus. Mis asi neil seal tõusis, ei tea, aga paadisillalt oli hea kala püüda. Läheduses oli solgitoru ja viidikad ning särjed võtsid hästi. Muidugi, kui meelde tuletada, kust me õnge sööta saime, tõusevad ihukarvad püsti. Aga tol ajal praadisime kalad ära ja sõime neid südamerahuga. Sealsamas tossas ka linna asfaldivabrik, kus olid suured killustikumäed ja pigivannid. Pigi kasutati tollal katuste ja paatide tõrvamiseks, vahel ka lihtsalt närimiseks.
Asukoht teoses