Üks veri. Hetkeks sai aja...

Hetkeks sai aja maha võtta, heita pilk jalakäijate silla alt läbi voolavale Emajõele, ronida veel korra mööda Toomemäe treppe üles, mööda vanast tuubikumist, kivikujudesse istuma pandud tarkadest meestest, saatusekaaslastega õllekeldris kruuse kokku lüüa, kui oligi aeg suurekskasvanud peadega väikeseks jäänud radade poole tagasi pöörduda.
Teosest
lk 83