Korteri leidmisega tollal suuri raskusi ei olnud. Iga päev ilmus ajalehes korterite väljaüürimise kuulutusi. Kuid veel lihtsam oli oma töökoha läheduses veidi ringi vaadata. Siin ja seal võis näha aknaklaasidele kleebitud valgeid lehekesi. See oli märgiks, et nende klaaside taga on vaba korter. Tarvitses vaid sisse astuda, peremees üles otsida ja kaubad maha teha. Mõneski kohas nõudis peremees kolme kuu üüri ettemaksmist. Küllap ta kartis, et üürija leiab mujalt parema ja tema ootab sissekolimist asjata.