Nad läksid läbi haisevate agulitänavate, mille auklikul, kulunud sillutisel vedeles vabalt hobusesõnnikut, talumeeste vankreilt maha pudenenud kõrte lasu ja igasugust muud rämpsu. Majad kahel pool teed olid madalad, lagunenud ja niivõrt tuhmunud ning määrdunud, et oli võimatu nende värvi eraldada. Plangud majade vahel, länguvajunud ning katkised, lehkasid koertest ja poisikesist, kes neile käisid kergendamas oma ihulikku häda.
Lastekarjad, räpased, lapitud riideräbalate vaevalt kattes keha, aelesid valveta ringi, täites õhku lakkamata kilgude, töinamiste ja rumalate sõnadega.
Asukoht teoses
lk 94
