Pind, millele on kerkinud ajalooline Tartu, kujutab endast mitmekülgset kaunidust. Võid teha tiiru üle armsa Toomemäe, võid lesida Emajõe kaldal ja võid päris mõnusalt oodata teatri- või kinosabas. Isegi kõige näotumates tänavates on oma romantiline hõng. Majad ja õued seisavad ligistikku üksteise kõrval, ehitud aedade, puude ja muruga. Igas idüllis peitub oma otstarve ja ülikoolilinna vaimne varjund. Noorukitele on see kõik omamoodi üllatav ja sümpaatne. Vaatad käigul tagasi ja sulle on selge selles linnas elav inimene ilmelt ja laadilt. Vaatamata sellele, et ta on sündinud orjana ja võidelnud end vabaks – elab ta, kui see puutub minoriteeti – humanisti väärtusmõõtudega. See õhkkond sobib mulle – kaugelttulnud optandile – ja tõmbab sügava vao mu mälestuste kultuuripinnale.
Elame keskuses, mille pinnal eesti mehed on teinud ajalugu...
Elame keskuses, mille pinnal eesti mehed on teinud ajalugu...
Asukoht teoses
