Krutskite kroonika 1849–2014. Esimene suurlinna ime...

Esimene suurlinna ime, mis vendadele silma hakanud, olnud agulirahva ühiskaev. See olnud imelik hauakambri sissepääsu moodi ehitis – kolmest küljest betoonrinnatisega piiratud trepp, mis alla veetoru juurde viinud. Torust voolanud alaline veejuga kaevu põhjas asuva raudresti alla, nii et veevajajal muud vaja teha polnud, kui ämber joa alla pista ja hetke pärast olnud see värsket vaesekosutajat triiki täis. /---/

Sellise keskustelu saatel liigutud edasi mööda Karlova uulitsat südalinna poole. Üldiselt olnud äärelinna tänavad sellel kellaajal inimestest üpris tühjad. Tööpäev olnud lõppenud ja enamik väsinud agulirahvast puhkas koduseinte vahel. Augustikuu lõpuleitsak olnud ajapüünelt lahkumas ja loojuma hakkava päikese punetus toonud õhku algava vananaistesuve meeldivat jahedust. Kesklinnale lähemal muutunud tänavad rahvarohkemaks – saksikuma rahva ööelu olnud algamas. Aina tihedamalt kohanud vennad promeneerivaid paarikesi ja spatsiirstokke viibutavaid härrasmehi suundumas restoranidesse õhtusele napsile, kus uksel seisvad uhketes livreedes šveitserid neid juba pikisilmi oodanud. /---/

Kujutan ette, kuidas kuremättalased ahmisid täiel rinnal seda põnevat, neile seni tundmatut elu, kuidas kihutasid neist mööda lõbutsevate korporantidega laaditud voorimehetroskad, millede kutsarid rõõmustasid, et härradel tudengitel juba nii pikalt enne akadeemilise aasta algust kodusest igavusest isu täis oli saanud ja kes nüüd nii neile kui ka linna õllepruulidele korraliku sissetuleku kindlustasid. Tänavapilti ilmestasid siin-seal oma kaabulottide kohale kummardunud almust paluvad hallid vanakesed ja sõjasandid, kelle räbaldunud kuubede rinda kaunistavad arvukad ordenid ja medalid näitasid, et nad valitsejailt ja riigilt omad au- ja veretasud ohtrasti kätte olid saanud. /---/

Kibedasti sõelusid jalutajate vahel maiustustemüüjad, kaubakast rihmaga kaelas, pakkudes kiledate hüüetega oma kaupa – kodus valmistatud koorekomme ja jäätist, mis viimasel ajal ka Tartus oli moodi läinud. /---/

Muusika pannud inimesed voolama Aia mäe poole, kust ka Krutskid marsisammul üles astunud.

Kontserdipaika olnud juba hulk rahvast kogunenud. Puude vahele tõmmatud nööride küljes rippunud värvilised laternad, mis aeglaselt kustuva ehavalguse taustal heitnud üha heledamat helki välilavale ja pannud särama vaskpillide poleeritud torud, milledest paraadmundreis pasunapoisid aina ilusamaid valsse välja võlunud. Peagi ilmunud tantsupõrandale pidulikes riietes paarid, kes tiirelnud kui ööliblikad kaunite helide rütmis. /---/

Nagu selgus, ei olnud selle õhtu imed veel lõppenud. Linnas hakanud üksteise järel süttima sinised gaasilaternad, mis paistnud ülalt vaadates kui jaaniusside müriaadid.
Asukoht teoses