Linnavalitsus seadis Ropkamõisa tänavas sisse hubase vaestemaja. Vaestemajas on elekter, vett ei ole. Tubasid on üheksale kodutule. Vaestemaja avamise järel asustati ta silmapilk Nooruse tänava ühiselamut asustanud heidikutega. Kaheksa tuba sai endale asukad, kui ühiselamu ülikoolile anti ja sealt elekter välja lülitati. Arvatakse, et Tartus on viiskümmend kuni kakssada kodutut, need peavad end mahutama viimasesse vabasse tuppa.
Nooruse ühiselamus elasid siiani töötud, kellel polnud pärast ühiselamu likvideerimist kuhugi minna. Kütsid elektriga ja elasid, üks töötute pere pidas koguni last. Hiljem kolisid mahajäetud ühiselamusse mitu tööpõlgurist maainimest. On õiglane, et linna päritolu töötud saavad linna rahadega ehitatud vaestemajas peavarju. Maalt tulnud seiklejad tuleb aga pikema jututa küladesse tagasi saata. Iga vald toitku oma sandid, miks peavad linnatöötud maatöötute pärast rentslis magama?
Asukoht teoses
