Märtsihommik on tumehall ja märg, tugev tuul toob jõelt külma, aga karastavat hingust. Ellen astub üha kärmemini alla jõe poole, tuul tõukab teda tagant, raputab ta pealaele raskeid veetilku. Nüüd astub Ellen piki kallast. Paremal lehkab vana Botaanikaaed mullusest kulust, puukoorest ja vettinud samblast. Vasakul aga kohiseb jõgi oma kevadises kärsituses.
Jääminek on täies hoos. Võrtsjärve poolt vajub jäälahmakaid pärivett. Uus sild sirutab oma kolm kivikoonu kaugele ette. Vesi vulksub ja vuliseb, vahel häälitseb aga sisinal nagu arg ässitaja, õhem jää kiunatab purunemisel.
Jääminek on täies hoos. Võrtsjärve poolt vajub jäälahmakaid pärivett. Uus sild sirutab oma kolm kivikoonu kaugele ette. Vesi vulksub ja vuliseb, vahel häälitseb aga sisinal nagu arg ässitaja, õhem jää kiunatab purunemisel.
Asukoht teoses
lk 106
