Sel märtsihommikul oli maa määrdunud, taevas tumehall ja nende vahe tihedat uduvihma täis. Linna vahel ei märgatud seda nii väga, aga kui astuti üle silla, siis nähti, et jää juba läks ja lumigi hakkas lahkuma. Sild ise ajas rõskust välja ja näis üleni hallitanuna. Kogu madalam jõekallas oma majade ja aedadega oli määrdunud: suured pajud olid värvuselt nagu vanad, lehitud vihad, majaseinad märja mulla ja rõske kruusa värvi. Ainult kaks värvilaiku paistsid sillale veidi rõõmsamana: õllevabriku pruun korsten ja mingi rohekas kast kolmekordse puumaja küljes, maapinnast veidi kõrgemal.
Asukoht teoses
lk 38
