Teisel päeval läks tädi turule ja võttis mind kaasa. Niisuguseid asju ei olnud ma veel näinud, mis ma nüüd nägin. Kõik turuplats oli laudasid täis, ja iga laua ümber oli palju inimesi. „Tädi, mispärast need inimesed kõik väljas söövad?“ küsisin ma imestades, sest minu arvates ei pidanud laua juures muud tehtama, kui sööma. Tädi hakkas minu sõnade üle naerma ja püüdis mulle selgeks teha, et laudade pealt kaupa müüakse. Ja nagu oma sõnade tõenduseks astus tädi ühe niisuguse laua juure ja ostis ühe kaalika, mõned juured, millele ma mingit nime ei teadnud anda, ja ühe kapsapea. Teisest kohast ostis ta liha. Niipalju liha ei olnud ma iialgi näinud. Ma oleks heameelega seisma jäänud ja ümber vahtinud, aga tädi läks edasi ja kutsus mind kaasa.