Sellise pakasega ei pista keegi vabatahtlikult nina oma soojast elamisest välja. Keegi ei joo enam pargipingil õlut ega jäta pudeleid pärast sinnasamasse korjajat ootama. Pirogovi park, mis soojal ajal kõhu täis ja vajadusel väikese vinegi peas hoiab, on inimtühi ja lumme mattunud. Raagus pärnadel kraaklevad hakid ja vana Pirogov vaatab lumemütsi alt metalsel pilgul oma vaikseid valdusi.