Näituse tänava raudteeülesõit on jälle kinni. Tervelt kümme minutit saab Uku autos käsi hõõruda, ainitisel pilgul vilkuvaid signaaltulesid jälgides. Ta loeb mõttes tulede vilkumisi, oodates, et iga järgmist ei tule ning tõkkepuu auto nina ees aeglaselt üles tõuseb. Helisignaal lõikab kõrvust läbi. Trrrrrrrrr-trrrrrrrrrrr, sa pead siin praegu ootama nagu idioot trrrrrrrrrr, sest meil on hirmsat moodi vaja sellele diiselvagunireale vedurit just trrrrrrrrrrrrrrr keset kuradima Näituse tänavat sappa haakida, trrrrrrrrrr-trrrrrrrrrrrrrrrrr.