Tallinna vabastaja kinkimine Tartule oleks sügava kultuuripoliitilise tähendusega akt. Oli ju pallaslane Enn Roos monumendi valmimise ajal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuriõpetaja. Nii jõuaks kuju tagasi otse oma lätete juurde. Samas oleks selle asukoht kindlalt teada. Erinevalt sama autori Harjumäe-Kingissepast ja Jõhvi-Leninist, mis (kes) on praegu ei tea kus.
Kui Tartu saaks oma vabastaja monumendi, mis tal seni ülekohtuselt on puudunud, kohendaks see ka meie ajaloolist õiglustunnet. On ju Tartu alati varem vabastatud kui Tallinn – nii venelastest 1941. kui ka sakslastest 1944. aastal. /---/
Mida ülearust võiks veel Tartusse viia? Nii mõnegi kahest suurpangast. Nii mõnegi kahest linnasisese elektritranspordi liigist. Nii mõnegi neist Kopli majadest, mida Tallinna linnapea küll lammutab, millest aga Tartu põline hiinalinlane on seni võinud vaid unistada.
Olen seisukohal, et haridusministeeriumi, Tallinna vabastaja jms Tartusse viimine on tugev regionaalpoliitiline käik. Tartu saab uue impulsi. Elu läheb ka seal käima. Investeeringud leiavad tee Emajõe kaldale. Saavad isegi üle Emajõest.
Asukoht teoses
lk 155
