Tähtvere mõisal olid väga suured maavaldused, mis ulatusid Nõoni välja.
/---/
Pärast Teist maailmasõda asus mõisa peahoones Eesti NSV TA loomakasvatuse ja veterinaaria instituut, mille tarbeks valmis 1984. aastal maaliliselt maastikku sulanduv laiendus (arhitekt Valve Pormeister, sisekujundaja Raili Morgen). Praegu on laiendus ümber ehitatud maaülikooli uueks peahooneks.
Tähtvere vaba planeeringuga mõisaansambel on hästi säilinud ja pärineb 19.–20. sajandi vahetusest. Mõisaproua soovi kohaselt ehitati mitmed hooned Itaalia alpimajade stiilis, näiteks valitsejamaja, mille valged välisseinad on kaunistatud ornamendina asetatud puitliistudega.
Tähtvere mõisa park on vabakujuline ja üpris suur, seal vahelduvad puuderühmade ja -ridadega pargiaasad. Peahoone taha jääva ojaga lõhandiku allosa täidab tihe puistu, millest jätkub kuni Emajõeni pikk hõbepajupuiestee ehk Õhkamiste allee.
/---/
Tähtvere mõisa maadele projekteeris Arnold Matteus 1928. aastal moodsa aedlinna, mille rajamine algas suure hooga kolm aastat hiljem. Enne sõda jõuti valmis ehitada mitu ilusate modernistlike majadega ääristatud tänavat, mis said nime eesti rahvusliku ärkamisaja suurkujude ja teemade järgi (Taara, Tõrviku, Tungla, Vikerkaare, Ilmatari).
/---/
Tähtvere pargi äärde Emajõe ürgoru veerele kerkis 1994. aastal Tartu uus laulukaar (arhitektid Roman Šmuškin ja Jüri Siim). Sellest kesklinna poole oli juba 19. sajandi lõpus Reinhold Guleke projekti järgi ehitatud Tartu õlletehase kuulus punastest tellistest tootmishoone koos suure kuivatitorniga.
Tähtvere piirile Jakobi mäele ehitati aga aastatel 1895–1899 roomakatoliku Maarja kirik koos Püha Johannese kabeliga. Selle vastas teisel pool Jakobi tänavat asub praegu katoliku kool ja lasteaed, nõukogude ajal tegutses selles hoones kardetud sõjakomissariaat. Kool ja lasteaed on laienenud ka kirikust Oru tänava poole, endisesse emade ja rinnalaste varjupaiga ning lastehaigla hoonesse (arhitekt Friedrich Wendach, 1931). Oru tänava ääres asub ka 1929. aastal ehitatud professor Ants Piibu uhke villa (arhitekt Paul Mielberg), samuti 1891. aastal Reinhold Guleke projekti järgi ehitatud uhke elamu, kus on elanud ülikooli rektor professor Karl Dehio. Hiljem asus seal Tartu linnamuuseum.
/---/
Selle ääres asuvad mitme omaaegse ja praeguse üliõpilaskorporatsiooni uhked hooned, legendaarse loodusteadlase Karl Ernst vo Baeri (Veski 4) ja Postimehe toimetaja helilooja Karl August Hermanni (Veski 27) kunagine kodu. Aga ka vana kohtumaja (Veski 32), kus praegu asub Eesti Rahva Muuseum. Seal hoitakse 1884. aasta juunis Otepää kirikus pühitsetud esimest sinimustvalget lippu. Muuseumi näitusehoone natuke maad eemal Kuperjanovi (endise Maarjamõisa) tänava ääres ehitati aga 1960. aastatel raudteelaste klubiks. Veski 23 maja ees asus nõukogude aja alguses Jossif Stalini kuju.
/---/
Näituse tänava algusesse kerkis 1888. aastaks uue anatoomikumi suur hoone (arhitektid Reinhold Guleke ja Rudolf von Bernhard). 20. sajandi alguses kandis praegune Näituse tänav Savi ja Uus-Savi tänava nime, selle ääres avas samal ajal uksed Mihhail Rostovtsevi eraülikool (praegune ülikooli Iuridicum). Näituse tänavana tunti toona praegust Kooli tänavat, sest selle ääres asus Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi suur näituseplats. 1915. aastal alustas praeguse Kooli ja Jaan Tõnissoni (enne sõda Viljandi, nõukogude ajal Juri Gagarini tänav) tänava nurgal tööd tütarlastekool, nüüdne Miina Härma gümnaasium (arhitekt Georg Hellat). 1935. aastal avati uus näituseväljak Savi tänava ääres teisel pool raudteed praeguse Selveri kandis ja siis muudeti ka tänavanimed. Sõja ajal asus näituseväljakul koonduslaager.
/---/
Pärast Teist maailmasõda asus mõisa peahoones Eesti NSV TA loomakasvatuse ja veterinaaria instituut, mille tarbeks valmis 1984. aastal maaliliselt maastikku sulanduv laiendus (arhitekt Valve Pormeister, sisekujundaja Raili Morgen). Praegu on laiendus ümber ehitatud maaülikooli uueks peahooneks.
Tähtvere vaba planeeringuga mõisaansambel on hästi säilinud ja pärineb 19.–20. sajandi vahetusest. Mõisaproua soovi kohaselt ehitati mitmed hooned Itaalia alpimajade stiilis, näiteks valitsejamaja, mille valged välisseinad on kaunistatud ornamendina asetatud puitliistudega.
Tähtvere mõisa park on vabakujuline ja üpris suur, seal vahelduvad puuderühmade ja -ridadega pargiaasad. Peahoone taha jääva ojaga lõhandiku allosa täidab tihe puistu, millest jätkub kuni Emajõeni pikk hõbepajupuiestee ehk Õhkamiste allee.
/---/
Tähtvere mõisa maadele projekteeris Arnold Matteus 1928. aastal moodsa aedlinna, mille rajamine algas suure hooga kolm aastat hiljem. Enne sõda jõuti valmis ehitada mitu ilusate modernistlike majadega ääristatud tänavat, mis said nime eesti rahvusliku ärkamisaja suurkujude ja teemade järgi (Taara, Tõrviku, Tungla, Vikerkaare, Ilmatari).
/---/
Tähtvere pargi äärde Emajõe ürgoru veerele kerkis 1994. aastal Tartu uus laulukaar (arhitektid Roman Šmuškin ja Jüri Siim). Sellest kesklinna poole oli juba 19. sajandi lõpus Reinhold Guleke projekti järgi ehitatud Tartu õlletehase kuulus punastest tellistest tootmishoone koos suure kuivatitorniga.
Tähtvere piirile Jakobi mäele ehitati aga aastatel 1895–1899 roomakatoliku Maarja kirik koos Püha Johannese kabeliga. Selle vastas teisel pool Jakobi tänavat asub praegu katoliku kool ja lasteaed, nõukogude ajal tegutses selles hoones kardetud sõjakomissariaat. Kool ja lasteaed on laienenud ka kirikust Oru tänava poole, endisesse emade ja rinnalaste varjupaiga ning lastehaigla hoonesse (arhitekt Friedrich Wendach, 1931). Oru tänava ääres asub ka 1929. aastal ehitatud professor Ants Piibu uhke villa (arhitekt Paul Mielberg), samuti 1891. aastal Reinhold Guleke projekti järgi ehitatud uhke elamu, kus on elanud ülikooli rektor professor Karl Dehio. Hiljem asus seal Tartu linnamuuseum.
/---/
Selle ääres asuvad mitme omaaegse ja praeguse üliõpilaskorporatsiooni uhked hooned, legendaarse loodusteadlase Karl Ernst vo Baeri (Veski 4) ja Postimehe toimetaja helilooja Karl August Hermanni (Veski 27) kunagine kodu. Aga ka vana kohtumaja (Veski 32), kus praegu asub Eesti Rahva Muuseum. Seal hoitakse 1884. aasta juunis Otepää kirikus pühitsetud esimest sinimustvalget lippu. Muuseumi näitusehoone natuke maad eemal Kuperjanovi (endise Maarjamõisa) tänava ääres ehitati aga 1960. aastatel raudteelaste klubiks. Veski 23 maja ees asus nõukogude aja alguses Jossif Stalini kuju.
/---/
Näituse tänava algusesse kerkis 1888. aastaks uue anatoomikumi suur hoone (arhitektid Reinhold Guleke ja Rudolf von Bernhard). 20. sajandi alguses kandis praegune Näituse tänav Savi ja Uus-Savi tänava nime, selle ääres avas samal ajal uksed Mihhail Rostovtsevi eraülikool (praegune ülikooli Iuridicum). Näituse tänavana tunti toona praegust Kooli tänavat, sest selle ääres asus Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi suur näituseplats. 1915. aastal alustas praeguse Kooli ja Jaan Tõnissoni (enne sõda Viljandi, nõukogude ajal Juri Gagarini tänav) tänava nurgal tööd tütarlastekool, nüüdne Miina Härma gümnaasium (arhitekt Georg Hellat). 1935. aastal avati uus näituseväljak Savi tänava ääres teisel pool raudteed praeguse Selveri kandis ja siis muudeti ka tänavanimed. Sõja ajal asus näituseväljakul koonduslaager.
Asukoht teoses
lk 92–96
