Praeguse tähetorni kohal asus võimas mitme torni ja kirikuga pealinnus, mida ühendas ülejäänud Toomega pikk kivist sild. Sild läks üle loodusliku uhteoru, mis lahutas linnuseaset ülejäänud Toomemäest ja mille asemele ehitati 18. sajandi teises pooles püssirohukelder. Teisel pool silda, 1805. aastal Johann Wilhelm Krause projekti järgi bastionile kerkinud Vana anatoomikumi ees ja endise sünnitusmaja kohal asus suur eeslinnus. Toomemäe teises otsas oli tookord lisaks keskaja Baltikumi pindalalt suurimale pühakojale Peeter-Pauli toomkirikule veel surnuaed ja toomhärrade majad.
/---/
Kogu mäge ümbritses kõrge linnamüür Toomvärava ja mitme torniga.
/---/
Nii meenutas keskaegne Toomemägi paljuski Toompead. Suur vahe on aga selles, et kui Tallinnas kasutati ehituskivina paasi, siis Tartus peamiselt tellist ja maakivi.
/---/
1810. aastal avatud tähetornist üle Lossi tänava raamatukokku pääsemiseks ehitati sild. See valmis Johann Wilhelm Krause projekteerimisel 1816. aastal. Praeguse kuju sai sild 1836. aastal Tartu ülikooli ehituskunsti professor Moritz Hermann von Jacobi kavandi alusel. Tartlased hakkasid seda kutsuma Inglisillaks pärast seda, kui 20. sajandi alguses paigutati sillale käharpäise ja inglinäolise rektor Parroti bareljeef.
/---/
Kogu mäge ümbritses kõrge linnamüür Toomvärava ja mitme torniga.
/---/
Nii meenutas keskaegne Toomemägi paljuski Toompead. Suur vahe on aga selles, et kui Tallinnas kasutati ehituskivina paasi, siis Tartus peamiselt tellist ja maakivi.
/---/
1810. aastal avatud tähetornist üle Lossi tänava raamatukokku pääsemiseks ehitati sild. See valmis Johann Wilhelm Krause projekteerimisel 1816. aastal. Praeguse kuju sai sild 1836. aastal Tartu ülikooli ehituskunsti professor Moritz Hermann von Jacobi kavandi alusel. Tartlased hakkasid seda kutsuma Inglisillaks pärast seda, kui 20. sajandi alguses paigutati sillale käharpäise ja inglinäolise rektor Parroti bareljeef.
Asukoht teoses
lk 101–102
