Lood unustatud Tartust. Kõige rohkem sai...

Kõige rohkem sai kannatada Toometagune Julius Kuperjanovi, Pepleri (toona kindral Ernst Põdderi) ja Tiigi tänava piirkond, aga ka Karlova linnaosa.

Jõe ääres praeguse Dorpati hotelli kandis asunud pandimaja kõrval hävis kalurikontor, sest punaste pidev tuli ei lasknud põlevat hoonet kustutada. Süttis ülikooli Aia tänava õppehoone hoovis asunud maja, keskpäeval aga Mellini erahaigla (nõukogudeaegne vana Pälsoni ühikas), hilisõhtul Kaitseliidu maja koos kõrvalhoonetega.

Umbes kell 13 puhkes tulekahju Tähe tänavas, kolmekorruseliselt puumajalt Tähe 56 levis tuli kiiresti edasi, põlesid majad Tähe, Lootuse, Pargi, Koidu ja Päeva tänavas. Suures osas hävis Päeva tänava hoonestus. Tuleroaks said nii Pargi tänava saun kui ka Punase Risti maja.
/---/
Kokku hävis sel päeval Karlovas üle 60 hoone.

Süütemürsk tabas ka Tiigi 43 aktsiaseltsi Whishawi linavabriku laohoonet. Samal ajal süttis Tiigi tänav veel mitmest kohast. Tuli levis Maarja kiriku poole ning vallutas Kindral Põdderi, Tiigi, Kuperjanovi, Veski ja Kastani tänava.
/---/
Õhtupoolikul tabas mürsk saja-aastast Maarja kirikut. Kell 22.30 kukkus kiriku kõrge torn kokku. Pühakojast jäid alles vaid müürid. Tuli laastas ka Maarja kiriku ümbrust. Läheduses põles metodisti kirik (Vallikraavi 18), ülikooli silmakliiniku suur kivihoone koos kõrvalhoonetega Kuperjanovi ja Vallikraavi tänava nurgal õnnestus aga päästa. Tuleroaks ei langenud ka nende taga lõplikult alles 1942. aastal valminud Pargi hotelli ilus funktsionalistlik maja Vallikraavi 23 (arhitekt Arnold Matteus). Samuti Tartu vanim, 1904. aastal avatud suur punastest tellistest ühiselamu, praegune ajalooarhiiv Juhan Liivi tänavas.
/---/
Gustav Adolfi (Jakobi) tänava Toome-poolsel küljel hävis aga hulk hooneid. Põles ka ülikooli võimla, mis taastati hiljem muudetud kujul.
/---/
Öösel sai tuhaks vanausuliste kirik Pika tänava ääres. Pärast sõda see 19. sajandi lõpus ehitatud pühakoda taastati.

Asukoht teoses
lk 125–127