Tänavatel oli ärevat sagimist ja sõjaväe mundris mehi liikumas. Vist pidasid jahti vabade meeste ja naiste peale, et neid väevõimuga linna servale „Jalaka-liini“ kaitsekraave ehitama viia. Hiilisime neist ettevaatlikult mööda ja kohe seadsime sammud läbi rukkipõllu raudtee äärde. Metsa serval oleva talu õuel küsisime ühelt vanamehelt teed Valga poole. Juhatas, et teiselpool raudteed on Kuresoo mets, kus on hea varjatult liikuda, hoidku me aga siiski võrdlemisi raudtee lähedusse, et sohu ära ei eksiks. Seal lähedal oligi see „kuulus“ kaitsevöönd „Jalaka-liin“, kuhu inimesi sadade viisi oli kokku veetud ja tigedad kärgatused kõlasid, kui labidad küllalt kiiresti mulda ei kühveldanud.
Asukoht teoses
lk 249
