Kevade lõhn on liiga intensiivne ja päike ja õhus keerab liiva.
Gustav Adolf kiiskab ja sätendab oma posti otsas ja on naeruväärselt väike, veel väiksem kui tavaliselt. Tartus ei ole irooniat. Iroonia on möödas.
/---/
Ei, iroonia on ammu möödas. Ja sellel, mis tuleb pärast, on tühjuse ja kevadise tolmu maitse.