Isased. Tartu ülikooli raamatukogu...

Tartu ülikooli raamatukogu on selles suhtes geniaalne koht, kuna inimesed annavad üksteisele ruumi. Keegi ei konuta (üliõpilaste puhul võib öelda, et ei haise alkoholi järele) sulle lähemal kui 3 meetrit, ja see annab suurepärase tunde lihtsalt ajada oma asju ja vaikselt teha kas või kõige häbitumaid tegusid... paberile.

Kui mitu korda on üliõpilased neid treppe võtnud ja kui mitu korda on nad astunud neid koridore, mõeldes, et nad ei suuda õppida eksamiks, kuna see käib neile üle jõu... ja kui palju on nad rõõmustanud peale positiivse tulemuse saamist ja kui palju nad on peale seda ennast puruks joonud ja oksendanud kohalike baaride ette ja küljele ja taha. Seekord ei olnud neid väga palju. Ilmselt olid nad juba baarides. Leidsin rahuliku koha ühes raamatukogu küljes, mis oli minu salapeidukas. See oli koht, kus oli 30 ruutmeetrit õhku. Mitte ühtegi hingelist ei olnud kunagi seal. Või kui oli, siis lahkus teine inimene varsti. See lihtsalt on selline intiimne paik, kus ei saa mitmekesi olla. Õnneks ei ole paljudel selle olemasolust aimugi.
Asukoht teoses
lk 14–15