Tõnissoni juures. Aga, nagu öeldud...

Aga, nagu öeldud, minu Tartusse asumise ajal sääl kunsti ei olnud, ainult ebamäärast lootust, et teda kunagi sinna tekib, nagu kõike seda, mida meil oli vaja: põllumeeste seltse, krediitasutisi, ühistegevust, teaduslikke kraade – need üksikud arstid ja advokaadid, kes meil teotsesid, olid ikkagi haruldusteks, kellelt nii palju loodeti, kes meie elus seisid kui teerajajad, pioneerid kättevõidetava õiguse suhtes oma maa pääle.
Teosest