Läbisõidul koju peatusin ma ikka Tartus. Oli tol ajal, kui värvikandmine keelatud oli, tol ajal, kui korporandid Vene üliõpilaskonnast ja organiseerimatuist end sel viisil väliselt eraldasid, et väga korrektselt riides käisid, tol ajal kui Menning ja Konik Suurturul nõndanimetatud rigenslaste nurgal seisid, ka sile tume viltkaabu kergelt otsaesisele nihutatuna peas, voltideta siidist kaelarätt ümber krae ja nahk-kindad käes seda distantsi lõid, mis kõrgemat akadeemilist kodanikku suurest massist eraldab.