Kahevõitlus. Tasa voolaval pinnal...

Tasa voolaval pinnal peegeldusid teise kalda hooned ja puud. Üks paat ujus allapoole ja lõikas peegelpildist läbi. Mees temas laskis end laisalt vedada ja suitsetas. Ennast nii ajada lasta paistis Vooreltile praegu ihaldatava unistusena. Selle praeguse olukorra viimse täiendusena: nagu ta end praegu ise laskis ajada aja sees, mis kohises kõrvus, nõnda oleks lootsikus vett mööda allaujumine kuhugi lõpmatusse olnud nii rahulik, soovideta ja otstarbeta, sihita ja lootuseta.
Asukoht teoses